kolmapäev, 22. jaanuar 2014

Impro meeleseisund - 3 sissekanne "Impro ja meditatsioon"

Et improvisatsiooniga edukalt hakkama saada, peab elama momendis. Ei saa mõelda ei tulevikust ega minevikust, vaid peab olema praeguses hetkes, tajudes kõike, mis ümber toimub. Kui hakkame hindama näiteks oma lavapartneri ideed, siis oleme juba peas kinni. Momendis olemise kohta võib öelda, et meil pole mõtteid. Oleme keskendud praegusele hetkele.

Üks suurepärane viis momendis olemise harjutamiseks on meditatsioon. Võib-olla kui inimesed kuulevad sõna meditatsioon, siis nad seostavad selle rätsepa istumisega ja kosmose energia vastuvõtmisega. Meditatsioon, millest meie oleme huvitatud, on hetkes olemine ja rätsepa istumine pole vajalik. Meditatsioon peitub selles, et sa vabastad oma pea mõtetest. See on nagu maailma vaatamine esimest korda. Kõik tundub huvitav ja oleme lummatud sellest. Meil ei tiirle peas mõtted, vaid oleme keskendud ühele tegevusele. Eelnevalt olen rääkinud sellest, et peaksime vaatama sündmust nii nagu ta on. Ütleme, et vaatame midagi negatiivselt ja see ei meeldi meile ja mida rohkem selle mõtleme, seda hullemaks asi läheb. Kohe üldse ei taha nendest mõtetest välja tulla ja raske on seda ümber pöörata. Siin tulebki appi meditatsioon. Selleks, et neist mõtetest vabaneda, ei pea sa mediteerima tunde. Võib piisata ka paarist hingetõmbest ja oled vabanenud mõtetest, et seda sündmust vaadata uue pilguga, vaadata seda nii nagu see on, ei õige ega vale, ei hea ega halb. Nüüd saame selle pöörata kergelt enda jaoks positiivseks.

Meditatsioon aitab meil märgata seda, kui me oleme pähe läinud. Kui oleme märganud, et oleme peas, siis on kolmveerand võitu juba saavutatud. Tasub ennast kiita, et oled ärganud, mitte pahandada endaga, et ei suudetud hetkes püsida. Järgmine osa on mõtetest lahti öelda ja tulla praegusesse hetkesse tagasi. Mida osavamaks selles saame, seda kiiremini märkame, kui oleme peas kinni, ja seda kiiremini saame end hetkesse tagasi tuua. Improvisatsioonis on ääretult oluline olla hetkes. Sest kui oleme hetkes, siis märkame, mis toimub meie ümber, info salvestub meisse, ja suudame olukorrale õigesti reageerida ja materjali taaskasutada. Kui oleme oma mõtetes: nt „Huvitav kuhu see läheb“, „mis karakteri ma järgmiseks võiksin võtta“, „Millega ma oma stseeni võiksin alustada“ või „jumal hoidku, mida ta just tegi“, siis me enam ei märka, mis toimub praegusel hetkel, ja kaotame etendusest hetki. Me ei taju enam terviklikku pilti ja ei suuda selle ratta peal korralikult olla. Kõik variseb kokku.

Sa oled bussipeatuses ja ootad viimast bussi. Vihma hakkab sadama ja sa ei taha märjaks saada. Koju kõndimine võtab aega 30 minutit. Sul pole vihmavarju ka kaasas. Selgub, et viimast bussi ei tulegi ning muud võimalust ei ole, kui koju kõndida. Sul on nüüd kaks valikut. Kas kiruda elu ja olla vihane või nautida seda hetke, et sul on võimalus vihma käes jalutada.

See on meie enda valik, kuidas me maailma suhtume. Kuidas me improvisatsiooni stseenidesse ja etendustesse suhtume. Peame olema enda emotsioonide peremehed, mitte vastupidi. Improviseerijatena tahame olla emotsionaalselt haavatavad, et saaksime karaktereid tõetruult mängida ja elada selles maailmas, mängides kõiki emotsioone ja proovides nendega toime tulla. Selleks, et kontrollida oma emotsioone, on üheks võimaluseks meditatsioon. Ma ei räägi siin sellest, et me ei tunne ühtegi emotsiooni ja surume nad alla. Hoopis vastupidi. Me tunneme ja elame neid läbi. Ei karda ega häbene neid. Oleme emotsionaalselt intelligentsed, sest teame kuidas nendega toime tulla.

Olla hetkes, emotsionaalselt intelligentne, -haavatav, ning näha kõike positiivselt ja lõbusalt on põhjuseks, miks väga paljud improviseerijad tegelevad meditatsiooniga. Kui praegu tundub see veidike ähmane, kuidas see täpselt stseenide mängimisega ja kõige muu improga kokku läheb, siis ärge muretsege. Kui võtan stseenid ja muud impro asjad ette, siis lähen sellesse sügavamalt.

Alustasin oma improblogi just teemaga „Impro meeleseisund“, et saada õige suhtumine improvisatsiooni jaoks. Selline suhtumine peaks olema igakord kui improviseerid.  Kui on veel küsimusi, siis jätke need kommenteerimise lahtritesse või küsige minult meili teel martin@improkraatia.ee ja ma proovin neile esimesel võimalusel vastata.

Raamatu soovitused:

Raamatud Taoismi kohta:
Benjamin Hoff „The Tao of Pooh“
Benjamin Hoff „The Te of Piglet“

Meditatsiooni kohta:
Prof Mark Williams ja Dr Danny Penman "Mindfulness: A practical guide to peace in a frantic world"

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar