kolmapäev, 22. jaanuar 2014

Impro meeleseisund - 2 sissekanne "Impro ja Tao"

Kujutame ette, et kõnnime suures Hiina linnas mööda kitsast tänavat ja leidsime kohaliku väikese poe, mis müüb klassikalisel viisil tehtud maale. Lähme sinna sisse ning küsime midagi allegoorilist, midagi humoorikat, võib-olla midagi, millel on ajatu väärtus. Poepidaja naeratab. „Mul on midagi just teile,“ vastab ta, „ Äädika Maitsjate koopia“. Ta viib meid suure laua juurde ja asetab maali lauale, et me saaks seda uurida. „Vabandage mind, pean korraks ära minema,“ ütleb ta ja läheb poe taharuumi, jättes meid maaliga üksi.
Kuigi näeme, et see on üpris uudne versioon, siis teame, et algne versioon oli tehtud väga ammu. Täpselt millal, on ebaselge. Aga praeguseks on maali teema väga tuntud.

 
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/archive/0/09/20110526075555%21Vinegar_tasters.jpg

Me näeme kolme meest, kes seisavad äädika vaadi ümber. Igaüks neist on oma näpu sinna sisse torganud ja maitsnud seda. Iga mehe näoilme näitab tema individuaalset reaktsiooni. Kuna maal on allegooriline, siis mõistame, et tegu pole tavaliste äädika maitsjatega, vaid tegu on Hiina „Kolme Õpetuse“ esindajatega. Äädika vaat esindab elu olemust. Kolm meistrit on K’ung Fu-tse (Konfutsius), Buddha ja Laotse, kes on kõige vanema Taoismi raamatu autor. Esimesel on hapu nägu, teisel on kibeduse pilk näol, aga kolmas mees naeratab.

Kung Fu-tse’le tundus elu pigem hapu. Ta uskus, et olevik on minevikuga paigast ära ja mehe poolt tehtud maapealne valitsus oli taevase valitusega, mis oli universumi valitsus, harmooniast väljas.  Seega rõhutas ta austust Esiisadele, samuti iidsetele rituaalidele ja tseremooniatele, milles keiser, kui Taeva Poeg, oli vahend piiramatu taeva ja piiratud maa vahel. Konfutsianismi all kasutati täpselt mõõdetud õukonna muusikat, ette määratud samme, tegusid ja fraase, mis kõik moodustasid ekstreemselt keeruka rituaalide süsteemi. Igat rituaali kasutati kindlal eesmärgil kindlal ajal. K’ung Fu-tse poolt on salvestatud ütlus: „Kui matt ei ole sirge, siis Isand sinna ei istu.“ See peaks andma arusaama, kui kaugele mindi konfutsianismis asjade korraldamisega.

Buddha, teine mees pildil, jaoks oli elu kibe, mis oli täis kiindumusi ja ihasid, mis viisid kannatusteni. Maailma nähti lõksude kogumikuna, illusioonide tekitajana, pöörleva kannatuse rattana kõikide olendite jaoks. Selleks, et saavutada rahu, nägid Budistid vajalikuna „tolmu maailmast“ lahkuda ja jõuda Nirvaanasse, mis tähendab „tuuleta“ olekut. Kuigi põhiolemuselt optimistliku Hiina suhtumine muutis märgatavalt budismi, kui see toodi sisse selle kodumaalt Indiast, siis siiras budist nägi sageli teed Nirvaanasse häirituna igapäeva olemasolu kibedate tuulte poolt.

Lao-tse (Lao Tzu) jaoks on harmoonia, mis eksisteeris täiesti alguses loomulikult taeva ja maa vahel, leitav igal ajal igaühe jaoks, aga mitte järgides konfutsianismi reegleid. Nagu ta väitis oma raamatus „Tao Te Ching“, Tao vooruste raamat,  maa oli olemuselt taeva peegeldus, mida juhtisid samad seadused -- mitte inimeste poolt kehtestatud seadused. Need seadused ei mõjutanud mitte ainult kaugel tiirlevaid planeete, vaid ka metsas olevate lindude ja vetes olevate kalade tegevusi. Lao-tse arvas, et mida rohkem inimene sekkub looduslikku tasakaalu, mis on tehtud ja juhitud universaalsete seadustega, seda rohkem taganeb harmoonia kaugustesse. Mida rohkem sundimist, seda rohkem probleeme. Kas raske või kerge, märg või kuiv, kiire või aeglane, kõigel oli oma loomus juba olemas, mida ei saanud probleeme põhjustamata rikkuda. Kui abstraktsed ja suvalised reeglid olid väljas poolt peale surutud, siis rabelus oli möödapääsematu. Ainult siis muutus elu hapuks.

Lao-tse jaoks ei olnud elu täis lõkse, vaid oli väärtuslike õppetundide õpetaja. Selle õppetunnid olid mõeldud õppimiseks, just nagu selle seadused olid mõeldud järgimiseks. Selle asemel, et pöörduda „tolmu maailmast“ eemale, soovitas Lao-tse „ühineda tolmuse maailmaga“. Mida ta nägi tegutsevat kõige maa ja taeva taga, seda ta kutsus Taoks (DAO), „Tee“ või „Viis“. Lao-tse õpetuse põhiprintsiibiks oli see, et Universumi Teed/Viisi ei saa siin maailmas adekvaatselt kirjeldada ja oleks solvav seda proovida nii selle piiramatule jõule kui ka inimese mõistuse intelligentsusele. Kuid seda loomust on võimalik mõista ja need, kes sellest kõige enam hoolisid ja hoolisid elust, millest see oli lahutamatu, mõistsid seda kõige paremini.

Taoism on lihtsana sõnastatult üks huvitav viis, kuidas hinnata, õppida ja töötada sellega, mis juhtub igapäeva elus. Taoisti vaatenurgast on harmoonilisest elamisviisist naturaalne tulem õnn. Sa võid öelda, et õnnelik rahu on kõige märgatavam karakteristik Taoisti iseloomus ja kerge huumorimeel on nähtav igas Taoismi kirjutises.

Miks Lao-tse maali peal naeratab? Lõppude lõpuks peab olema sellel äädikal, mis esindab elu, ebameeldiv maitse, sest nii on näha kahe teise mehe näoilmetest. Aga töötades elu asjaolusid läbi harmoonia, siis Taoisti mõistmine muudab positiivseks selle, mida teised võivad pidada negatiivseks. Taoisti vaatenurgast tulevad hapu ja kibedus häirivast ja tänamatusest mõistusest. Elu iseenesest, kui mõista ja kasutada sellisena nagu ta on, on magus. See on Äädika Maitsjate sõnum.  
Tekst võetud raamatust „The Tao of Pooh“ autoriks Benjamin Hoff


Improvisatsioonis ei pea me midagi sisse sundima. Mida rohkem me sunnime seda rohkem tekib probleeme. Olgu tegu kas stseeniga või kogu etendusega. Me peame olema lihtsalt rahulikult selles jões ja jälgima. Meil ei ole vaja rabeleda ja ujuda teab mis suundades. Peame lihtsalt selle vooluga kaasa minema. Kui sa oled natukene juba improt teinud, siis võib-olla oled proovinud panna stseeni sisse mingit repliiki, mis sa arvad, et on naljakas või huvitav, või oled proovinud stseeni teatud suunda juhtida, või minna teises suunas kui kogu grupp. Pärast selle ütlemist või tegemist tunned, kuidas kogu stseen kukkus kolinal kokku, see polnud ei naljakas ega huvitav, avastades, et lõpptulemus polnud üldse selline nagu ette kujutasid, pigem hoopis vastupidine, see oli halb. Milline vaev ja raisatud energia. Selline rabelus tekitab lihtsalt probleeme. Peame lihtsalt olema selles voolus ja märkama, mis meie ümber toimub. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, tulevad nii kõige paremad etendused ja stseenid. Kui vaatame improt läbi taoisti vaatenurga, siis näeme positiivsena seda, mida teised näevad negatiivsena. Kui näeme seda positiivsena, siis saame etendusel juhtunud „vead“ enda kasuks pöörata ja teha nendest „vigadest“ hoopis kingitused. Tajume kohe algul kõike kui kingitusi.

3 kommentaari:

  1. Mulle väga meeldib see, et Sul on tekst raamatust ning sellega seostatud see, mida Sa öelda tahad. Raamatutekst viib mõtte uuele lainele ning Sinupoolne jutt jätkab seda lainet väga hästi. :) Natuke segane sõnastus ehk, aga loodetavasti saad pihta. Kordan ennast ja ütlen, et jätka samas vaimus. :)

    VastaKustuta
  2. Mulle ka meeldis see postitus. Eriti see, et sa ei räägi lihtsalt mõnest teisest raamatust, vaid seod selle väga hästi improga ära. :)

    VastaKustuta